Peavalu
Peavalud jagunevad kaheks: esmased peavalud, mille põhjus ei ole muu haigus või tervisehäire (peavalu ja migreen), ja teisesed peavalud, mis annavad märku mõnest haigusest. Vaata https://peavalu.ee
Pingepeavalu – Klassikaliselt on tegu kerge kuni mõõduka tugevusega suruva-pigistava iseloomuga peavaluga, mis on kahepoolne või „ümber pea“ ja mille puhul tavapärane füüsiline koormus (nt kõndimine või trepil käimine) valu ei ägesta. Harvade ja nõrgemate peavaludega ei peagi alati ilmtingimata tabletti võtma – jalutuskäik värske õhu käes või näiteks magamine on sageli positiivse efektiga. Abi võib olla ka pea ja kaelapiirkonna lihaste masseerimisest või venitusharjutustest. Kui peavalud on näiteks mõned korrad kuus, siis piisab tavalistest käsimüügi valuvaigistitest. Soovitatavalt kohe valu tekkides, et efekt oleks võimalikult hea. Kui peavalupäevasid on kuu kohta juba neli või rohkem (eriti kui nõnda juba mitme kuu jooksul), siis võib osutuda vajalikuks ka profülaktiline ravi. Sellisel juhul peaks pöörduma perearsti vastuvõtule, kes olukorda hindab ja vajadusel neuroloogile suunab. Insult – peaaju verevarustuse äkiline häire, mille põhjuseks on veresoone sulgumine või lõhkemine.
Epilepsia – neuroloogiline haigus, mille korral on ajul soodumus epileptiliste hoogude tekitamiseks.
Parkinsoni tõbi ja teised liigutushäired – Parkinsoni tõbi on krooniline progresseeruv haigus, mille korral hävinevad närvirakud, mis toodavad dopamiini.
Sclerosis multiplex – kesknärvisüsteemi krooniline autoimmuunne haigus.
https://ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/238/migreeni-diagnoosimine-ja-ravi
